Ma ei teagi kust alustada...
Hommik oli raske. Uni oli magus. 10 min enne oma aega jõudsin salongi, võtsin endale aja ja lappasin kapi peal puhtaid rätikuid kokku... Ja mõtlesin, et ma soovin, et see salongi päev oleks selline, et see jääks mulle alatiseks meelde.. Öeldakse ikka, et oma soovidega tuleb olla ettevaatlik, teinekord võivad need täituda aga mitte nii nagu meie seda soovime.. Tänane päev jääb mulle tõesti meelde. Tundsin end täisväärtusliku kaaslasena. Viiel korral panin värvi pähe, pesin päid, vahepeal võtsin aja ja tegelesin ka rätikutega. Aga meil oli mega mega rahvas. Selline mõnus tööpäev. Ja mu soov täitus, mida olin Piretile öelnud- täna oli pruudisoeng. Siin on need nii ilusad ja lihtsad. Ei ole mingeid ikebaanasi peas.
Mulle väga meeldib selle salongi puhul see, et kus iganes ma ei ole, saan ma igal nurgalt näha, mis tehtakse ja mis kuskil toimub. Peeglite võlutuba! Sorry, et ma salongist nii vähe pilte panin, aga lihtsalt mul oli selline töine praktika, mida peaksid inimesed, kes mind tunnevad teadma...
Päev sai kiiresti otsa salongis, kuigi lõpetasime hiljem kui meie aeg pidi olema- kell 14 olid veel viimased kliendid alles toolis... Ma terve see aeg ei mõelnud kordagi, et viimane päev.. Kuigi teised, eriti Oriana, tuletas meelde ja oli nukker. Marta ütles mitmele kliendile, et ta ei saa lasta mul koju minna, et ma pean sinna salongi jääma. No oleks ma vaba naine vabal maal, ilma pereta, siis ilmselt ma jääkski! Okei, tuleksin tagasi veebruaris, kui kool läbi. Aga asjalood on teised. Küll aga- ma tulen siia veel tagasi! Killuke mu südamest jäi siia. Koos pisaratega... Kliendid olid täna ekstra soojad, oli ka neid , kes on kõik need kaks nädalat mitmel korral salongis käinud. Soovisid mulle head koduteed ning kiitsid, kui tubli ma olen ning tore oli minuga kohtuda... 💓
Miks pisaratega? Nende ilusad sõnad, soojad kallistused ja seda korduvalt, ja siis veel ja veel.. Ja mul hakkasid silmad vesiseks minema.. Siis tuli veel Oriana nende kõigi poolt kingitusega ja mul lihtsalt silmad vesistasid ja siis hakkasid veel nemad ja... Oeh-naistekari! Aga mul päriselt oli ka kahju, et see praktika sai läbi. AGA! Nad lubasid, et tulevad järgmine aasta mulle külla, jään igatahes seda ootama!
See oli üks üli äge kogemus. Näha teise maa kultuuri, moodi, soenguid, harjumusi. Üldse näha inimesi, nende temperamenti!
Ma kindlasti võtan selle praktika veel korralikult kokku ning teen sellest eraldi kodus kokkuvõtte.
Homme siis hakkame kodupoole vaikselt sättima... Kell 11 on siit Casast minek, kell 13 läheb buss Bilbaosse, seal veedame öö hotellis. Ja juba esmaspäeval kell 6.50 läheb esimene lennuk..
Täna siis veel kaeme siinset linna, ööelu.. Peale lõunat käisime ka sellel suurel ilmavaatlusrattal. Öeldakse, et tuleb teha, mida ema käsib- enam ei tee 😏
Hastala manjana!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar