Erasmus+ programm viib inimesi kokku!

Kuidas siis ja millega meie käisime Hispaanias. Erasmus+ andis meile sellise võimaluse. Aga see ei olnud niisama lihtne, et ah, mina tahan minna ja ma pean saama! Ei, ei. Selleks ikka tuli kirjutada motivatsiooni kiri, terve aasta olla tubli, näha vaeva ja näete- tuligi armastus.  Armastus San Sebastiani vastu.. 

Mis siis see Erasmus+ on täpsemalt saate lugeda siit! 

Kui me San Sebastiani jõudsime, siis esimestel päevadel silmasin noori, Erasmus programmi lipp käes ja seisid platsil. 

Ja kui ma salongis rääkisin, mis programmiga ma tulin siis Oriana ütles, et tema kohtus tänu sellele projektile oma praeguse mehega, kes tuli sinna Hollandist. 

Meie saime tuttavaks ühe tüdrukuga Donostiast ja ootame Teda vastu Eesti. Tekkinud ongi selline uus tutvus ja kes teab- võib olla igaveseks.

Rääkides Hollandist, siis sattusime eile sellisele situatsioonile peale, kus kaks noort kurtsid, et mitte keegi ei räägi inglise keeles! Ma siis astusin juurde ja ütlesin, et mina räägin. Ja siis ikka rääkisime, et kust keegi pärit ja miks seal jne. Tuligi välja, et oleme ühe ja sama programmiga. Andsime siis neile seal käimisteks ja tegemisteks veidi näpunäiteid ning soovisime nendele head aega! 

Kui nüüd inglise keele juurde tagasi tulla.. Siis mujal maailmas on meil seda kõvasti vaja. Ja see oskus on alati teretulnud. Kui mina ise siin alles aasta tagasi suhtlesin, aga tõesti, ainult nii palju kui mul vaja, siis tänaseks kolme nädalaga võin ma öelda- et jah,ma oskan inglise keelt ja ma ei karda rääkida. Isegi ametlik telefoni kõne sai peetud. 

San Sebastianis ja meie salongides, oli inglise keele oskusest paraku vähe kasu. Siin oleks pidanud olema meil suus Hispaania keel või Baski keel. Isegi vene keelest ei olnud palju kasu, ainult nii palju, kui selgus, et üks klient on leedukas ja teine venelanna venemaalt, siis nende omavahelisest suhtlusest sain ma aru ning nende lahkudes soovisin neile head päeva ja ootame ikka tagasi. Siis teised salongist kohe küsisid, et kas nad rääkisid head või halba.. 

See on vaid selline väike tähelepanek ning mõttelend... 

Oled noor või vanem, plaanid õppima asuda või õpid ning Sul tekib selline pakkumine, siis haara võimalusest! Elad vaid kord elus ja sellist võimalust ei pruugi mitte kunagi enam tulla.

Meie Piretiga täname Erasmus+, me täname oma kooli, me täname oma õpetajaid ja projektijuhti Karmenit. Kõige selle toetuse eest,millega saatsite meid praktikale, praktika ajal. Salonge, kes meid vastu võtsid ning Molte Albertia koolidirektrissi ja ägedat inglise keele õpetajat Olaizi💓

Bilbao!

Nagu juba aru olete saanud, jätsime me San Sebastiani selja taha ning tulime lennujaamale lähemale. Homme hommikul kell 6.50 ( eesti aja järgi 7.50) algab meie teekond koju. 

Hommikul ärkasin mina kell 9.00 ülesse järjekordse baski rahvusorkestri peale. Nu ja eks ikka pidin seda filmima. Ka vihmaga mindi välja. Varsti kargas ka Piret välja ning vaatas neid hulle! 
Äratus oli meil pandud kella 10ks, sest 11ks pidime välja astuma. Panime siis omad asjad kokku ja tulime. Enne veel saime Javierile kirja, et me läksime ning tänasime teda. Uskumatu, aga vastas meile ning soovis meile ka ilusat reisi. Ja, et ootab tagasi. Eks neil oligi hea, keegi elas pea 3 nädalad konstantselt sees ning hoidsin silma peal. 

Meie kodu pea kolmeks nädalaks... 

Merilinil oli ilgelt suur soov ikka veel Starbuckis ära käia, enne kui minema. Sain ka Marta G salongile mõttes lehvitada-oli teine sealt ju ainult ristmikust diagonaalis üle. Ilm meid San Sebastianis ei hoidnud suurt. Oli märg ja see tekitas ka libeduse.. Tänan oma kaitseinglit, kes mind elusa ja tervena koju laseb. Ma lihtsalt omast rumalusest oleks bussi alla jäänud.                                                                 

Vihmane San Sebastian

Hommikusöök Starbuckis

                                               

Siin olles saime tuttavaks tüdrukuga, kes tuleb märtsis kolmeks kuus Eesti praktikale. Piret siis hommikul tegi väikese videokõne, kuna eile me kuidagi kokku ei saanud. 

Enne veel kui me maa alla bussijaama läksime, silmasime toredat liumäge lastele. No mis teed, kui lund pole aga talvest tahad võtta mis võtta annab. EI, linn oli ilus, tore..

                                                    

Bilbaosse jõudes tervitas meid päike ja soe ilm. Oodates hotelli transfeed pidime joped päris seljast heitma. Kui hotelli jõudsime, siis ootas meid ees imearmas tuba.. Sellest hoolimata, me tuppa passima ei jäänud ja vaatasime siinse ümbruskonna üle.  

Ilus, ilus on siin.. Soe ka.. Õhtul mõõtsime 15 soojakraadi... 

Olgu öeldud, et parima teeninduse saime täna just siin- Bilbaos! Ja no 1.75€ eest võib ju 12cl veini ikka juua 😆

                                            

                                           Homme oleme meie seal üleval

                                                                                                                                                                                                                                                                                                          

Ilus päikeseloojang tervitas meid meie viimasel õhtul Hispaanias, oma sooja, ilu ning rahuololuga.. Ja siis klõps ning pimedus oligi käes... 

Homme samal ajal oleme kodus.. Ei teagi, kas nutta, naerda või hakata lõdisema!

Hasta la fecha, Marta G! Nos volveremos a encontrar !

Ma ei teagi kust alustada...

Hommik oli raske. Uni oli magus. 10 min enne oma aega jõudsin salongi, võtsin endale aja ja lappasin kapi peal puhtaid rätikuid kokku... Ja mõtlesin, et ma soovin, et see salongi päev oleks selline, et see jääks mulle alatiseks meelde.. Öeldakse ikka, et oma soovidega tuleb olla ettevaatlik, teinekord võivad need täituda aga mitte nii nagu meie seda soovime.. Tänane päev jääb mulle tõesti meelde. Tundsin end täisväärtusliku kaaslasena. Viiel korral panin värvi pähe, pesin päid, vahepeal võtsin aja ja tegelesin ka rätikutega. Aga meil oli mega mega rahvas. Selline mõnus tööpäev. Ja mu soov täitus, mida olin Piretile öelnud- täna oli pruudisoeng. Siin on need nii ilusad ja lihtsad. Ei ole mingeid ikebaanasi peas. 

Mulle väga meeldib selle salongi puhul see, et kus iganes ma ei ole, saan ma igal nurgalt näha, mis tehtakse ja mis kuskil toimub. Peeglite võlutuba!  Sorry, et ma salongist nii vähe pilte panin, aga lihtsalt mul oli selline töine praktika, mida peaksid inimesed, kes mind tunnevad teadma...

Päev sai kiiresti otsa salongis, kuigi lõpetasime hiljem kui meie aeg pidi olema- kell 14 olid veel viimased kliendid alles toolis... Ma terve see aeg ei mõelnud kordagi, et viimane päev.. Kuigi teised, eriti Oriana, tuletas meelde ja oli nukker. Marta ütles mitmele kliendile, et ta ei saa lasta mul koju minna, et ma pean sinna salongi jääma. No oleks ma vaba naine vabal maal, ilma pereta, siis ilmselt ma jääkski! Okei, tuleksin tagasi veebruaris, kui kool läbi. Aga asjalood on teised. Küll aga- ma tulen siia veel tagasi! Killuke mu südamest jäi siia. Koos pisaratega... Kliendid olid täna ekstra soojad, oli ka neid , kes on kõik need kaks nädalat mitmel korral salongis käinud. Soovisid mulle head koduteed ning kiitsid, kui tubli ma olen ning tore oli minuga kohtuda... 💓

Miks pisaratega? Nende ilusad sõnad, soojad kallistused ja seda korduvalt,  ja siis veel ja veel.. Ja mul hakkasid silmad vesiseks minema.. Siis tuli veel Oriana nende kõigi poolt kingitusega ja mul lihtsalt silmad vesistasid ja siis hakkasid veel nemad ja... Oeh-naistekari! Aga mul päriselt oli ka kahju, et see praktika sai läbi.  AGA! Nad lubasid, et tulevad järgmine aasta mulle külla, jään igatahes seda ootama! 

See oli üks üli äge kogemus. Näha teise maa kultuuri, moodi, soenguid, harjumusi. Üldse näha inimesi, nende temperamenti! 

Ma kindlasti võtan selle praktika veel korralikult kokku ning teen sellest eraldi kodus kokkuvõtte. 

Homme siis hakkame kodupoole vaikselt sättima... Kell 11 on siit Casast minek, kell 13 läheb buss Bilbaosse, seal veedame öö hotellis. Ja juba esmaspäeval kell 6.50 läheb esimene lennuk..

Täna siis veel kaeme siinset linna, ööelu.. Peale lõunat käisime ka sellel suurel ilmavaatlusrattal. Öeldakse, et tuleb teha, mida ema käsib- enam ei tee 😏

Hastala manjana!

Viimane päev NOVENTA GRADOSES

Viimane päev siis praktikal olla ja homme juba sõidame Bilbaosse,et minna ülehomme vara hommikul lennikile.Uskumatu kui kiiresti on see kolm nädalat läinud.Küsite,et kas tahan juba tagasi,no ei tehe veel .Ma ikka olen sooja maa inimene ,no meeldib siin.Siinne rahvas ja kliima .Imelilus loodus .
Noventa Gradoses oli täna töine päev .Mingil hetkel hakkas mulle juba tunduma nagu oleksin elav peapesumasin.Kui üks pea oli pesus siis teine juba kõrvaltoolil ootel.Õnneks olin hommikul tulles tark,et tegin kohe oma kambaga pildi ära ,muidu olekski tegematta jäänud.Kliente oli ikka väga väga palju täna.Salongis need kes pildil olid mulle kõik nõuga abiks ja ma tundsin ,et olen hoitud.Kahju oli kohe ära tulla aga eks nii on.Kingituse sain ka ...awww nii armas.Täna oli tööpäev kella 9.00-14.00 ni.

Fotol siis Marciel,mina,Veronja (tema oli ka ainuke kellega inglise keeles saime rääkida)Andrea,Eljana ja Carmen ,roosa kampsuniga tüdruku nime ei teagi ,ta ka seal praktikal ja 2 päeva seal olnud.Salongis oli veel administraator  ja veel 3 töötajat aga nendega ma väga palju kokku ei puutunud kuna nad rohkem poe poolega tegelesid aga sellegipoolest olid nad väga lahedad ja üli sõbralikud.Ei hakanud neid segama kuna oli väga töine päev kõigile.

peale salongi käisime vaaterattaga tiirutamas.Vaatamisväärsusi vaatamas ,mis veel nägematta.

9 päev Marta juures..

Eile olin nii väsinud, et kukkusin poole blogimise pealt nokki.. Pildid ei tahtnud ka ära end laadida...  Lihtsalt sellest varem öö oli raske, sain 4h magada, kuna mingid prantslased lõugasid kella neljani akna all ning kell 8 oli juba äratus... 

Minu 9.päev möödus kiiresti. Töiselt kui ka sain usinalt tööd teha!
Sain taas paar pead värvida, ühe neist siis tegin algusest lõpuni valmis: värv, pesu, kuivatus, soeng ja meik. Inimene oli õnnelik ja no nagu ikka siin salongis kombeks, pidi Marta paar sirgestaja tõmmet üle tegema. Aga see usaldus- gracias! 

Lisan veidi pilte ka, mis eile tegin... 

Massaažitoolidega peapesukausid.. Mõnna mõnna...

Adminnilaud

Klienditoolid, teisel pool sama palju ja samasugused. Aga seal teostati värvitöid.

Sellega siis puhastatakse sirgestajaid, kamme, fööne ja harju...

Sirgestajad reas ja ootavad puhastust...

Sinna siis rätikud, mis klientidel kaelas ning mantlid.

Õhtul käisime linnas, ostsime ühte poodi, siis teist... Ja nägime ka linna ilu. Täna muidugi tehakse veel ilusamaks linn ja pannakse pimedas kõik kaunistused põlema. Loodame seda ilu vaatama minna ning kaema... Panen eilsest veel pilte enne kui tänaseni jõuan.

Kinnitasime keha La Mina pizzerias- see minu salongist oli üle tee.. Toit maitsest hea, vein oli ka hea.. Nu ja uni sai ka hea 😋

9 päev NOVENTA GRADOSES

Tänane ärkamine oli raske.Öösel prantslased möllasid ja jagelesid akna all,et magamisest suurt välja ei tulnud midagi.Hommikul jällegi mega uni,et oleks hea meelega maganud.Aga tass kohvi ja salongi .Salongis kohe oma rullharhad käru peale  ja harjad puhtaks,nad on juba harjund,et mina seda iga hommikul teen.Siis Marcielile kärusse temale vajaminevad harjad valmis ja ülejäänud sahtlisse.Päev läks kiiresti ,kuna täna oli rahvast palju.Ühel proual värviti juuksed blondi värvaiga ,oeee kui imeline see värv jäi,ütelsin ka prouale,et nii ilus .Proua oli nii õnnelik,et ma märkasin,tuli välja ,et ta on inglise keele õpetaja.
Muidu läks päev ikka jälle päid pestes,klimasoone vedades,värvitopse pestes ja juuksuritel fooliumeid aidates pähe panna kui nad värvivad.Vahepeal kiire lõuna ja tööle tagasi.
Kui tagasi jõudsin olid mu praktikapaberid ka täidetud sain need ka kätte. Edasi läks päev ikka vanas vaimus töötähe all.Mõtlesin,et täna midagi uut ei tulegi aga siis tuli Marciel ja tahtis,et ma fooliumit rulliksin vaatasin Andreale otsa,et mis mõttes rulliksin aga ta ka ei saanud aru.Siis Marciel näitas meile mõlemile kuidas üks fooliumi ots rullitakse rulli, et jääb kõrgem ja sealt jooksevad juuksed siis üle ,edasi näitas ta väga erilist salgutamise tehnikat ehk teisiti öelda balajage tehnikat siis.No nad ikka suudavad üllatada.Väga äge oli.Mina siis rullisin neid fooliumeid ja Andrea pani neid pähe selle tehnika järgi mida Marciel näitas.Jälle sain midagi uut oma teadmiste pagasisse õpitud.
No ja oligi kell 19.00,et saada kokku Meriliniga ja minna linna.Vihma küll kergelt tibab aga sooja ikkagi 12 kraadi .Homme viimane salongi päev. Hasta manjana.

 Pitsarestoranis LA MINA

 Kirik imelises valguses

See punastes tuledes on linnavalitsus.

8 päev NOVENTA GRADOSES

Päev nagu päev ikka, pikk päev täna siis 19.00 ni välja.Tegemised samad mis eelnevatel päevadelgi ikka igal pool abiks kus vaja .Panime salke,korjasime pärast fooliumid peast,karvade pühkimine jne.jne.
Uus asi oli see ,et tegime juuksehooldust ühele prouale.See oli jällegi midagi uut 5 erinevat ainet pandi järgemööda pähe ja siis aurutajaga aurutati see juustesse.Juuksed jäid imelised pärast.
Nora käis ka meid vaatamas ja näitas kuhu mida tuleb kirjutada.Homme lubati ära täita.See inimene kes inglise keelt räägib oli juba ära läinud.
Huvitav oli veel see mida ma mitmeid kordi olen mõelnud,et miks nad mingeid juuksesalke värvivad ja siis vaatavad.Neil on tagaruumis ka seina peale pandud need värvid ja värvinumbrid ka juures mida siis antud kombinatsiooni puhul kasutati.Täna siis sain teada,et katsetavad erinevaid elumeni värve kui omavahel neid segada  mis värvid siis tulevad.Et saada veel huvitavamaid tulemusi siis katsetavad.Väga lahe igaljuhul.Oli jälle mida kõrvataha panna.Iga päev ikka midagi põnevat.Täna vaatasin neid ja kohe kuidagi kahju on tagasi tulla.Nii lühike aeg aga inimesed seal salongis on juba nii omaks saanud.Mulle kohutavalt meeldib see üksmeel mis seal salongis valitseb.Nagu üks suur pere.Väga armas pere.