Kool CIFP MONTE ALBERTIA - Zarautzi linnas.

Kool, kus me viimased kaks päeva oleme Piretiga käinud, asub umbes 25-30km Donostia San Sebastianist. Linn on imearmas, selline surfarite lemmik koht. Ilus puhas rand. Selline aastaaja ilmamuutus pidi olema ka nendel haruldane, seega meil vist on siin seekord ikka väga vedanud. 

                                                 

                                                           Olaiz vasakult, mina paremal. Paparatšo oli Piret

Minu emotsioonid on laes, koolis- CIFP MONTE ALBERTIA LHII, õpitakse valdavalt vaid kahte eriala erikallakutega, kui nii võib öelda. Iluteenindus siis erinevatel aladel- juuksurid, meikarid, kosmeetikud, massöörid jne.

                                                 

Eile nägime koolimaja seest ja väljast, saime piiluda erinevatesse klassidesse.  Rääkida koolist ja elust, mis seal õpitakse jne. Saime ka väikese kodutöö, tegime väikese slide show, et oma suurematest võistlustest/üritustest pilte neile näidata.

Teisel päeval olime juba kell 10 koolis, enne seda jõudsime õnneks teha Zaurautsis pisikese kohvi ja piruka peatuse- hommikul kisus liiga kiireks ning ei jõudnud süüa. Kaasa võtsime oma töövahendid. Kohale jõudes selgus, et meil ei ole neid vaja ja poleks olnud Eestistki kaasa vaja võtta. Tegelikult rääkis Liisa mulle seda sama... 😅  No pole hullu, lihtsalt meie kohver oleks saanud olla pisem ja kergem. 

Küll saime inglise keelega suheldud, aga siinne temperament on külge hakanud 

                                    

Selliseid vahvaid tahvelid leidsime palju, isegi ühel oli meie koolimaja A korpuse ees tehtud pilt. 

                                       

Meie täna hommikune kohvi ja piruka kohvik nimega "Ja". Olazi eile viis ja ma siis täna leidsin taas üles. 

Kooli jõudsime kell 10, vastu võttis meid Nora- kooli direkriss ning juhatas klassiruumi, kus tüdrukud hoolega kliente teenindasid. Minagi sain ühed rullid pähe keerata koos kohaliku tüdrukuga, seejärel ka teha ühe föönisoengu lõpuni. Sain kiita nii õpetajalt kui kliendilt. Mui bueno! Aa, ühe blondeerimisegu tegime ka koos valmis.

                                                 

Tüdruk, kellel ma sabas jooksin, näitas mulle veel kus nad rätikuid pesevad, kuivatavad. Arutasime erinevaid võtteid, töövahendeid jne. Uurisin ka mis toodetega teevad- suuremalt jaolt L'orealiga. On ka üks tore Milk Shake toonimise sari, aga sellest teen eraldi pärast veel jutulõigu koos piltidega. 

Koolis ma ei näinud mitte kui mitte kuskil, mitte üheski õppeklassis des aineid. ( Tean, vana jutt). 

Vahepeal oli kell nii palju, et me läksime tüdrukutega, kes Eesti tulevad märtsi lõpus, aprilli alguses, et lihtsalt tutvuda ja neile nö turvatsoon tekitada. Peame tõdema, et nad siiski pole juuksurid ja tulevad teisele erialale, aga siiski- me kohtuks nendega hea meelega. Juttu jätkus kauemaks ja üsna pea me leidsime, et ooops , tundi vaja minna. 

Vasakult kohalik, mina, Piret ja Maša ( pärit Ukrainast, tuli elama 15aastaselt)

Kui me tagasi läksime, siis oli meie kord olla kliendid. Siinkohal tulebki mängu Milk Shake. Kuna mina olin jutusoonel ühe tüdrukuga, kelle sabas pidin ja sain käia, siis läks tema ja õpetajaga jutuks, et millega on mul värvitud jne . Olgu öeldud, et mul on värv kohvris ja plaanisin siin nagunii värvida. Aga otsustasime seda teha täna koolis. 8 pesuga pidi maha tulema- no näis.  Siis oli see justkui ka Pireti eest otsustatud ja sai ka tema värskenduse.  Mõnus oli ja no nende peapesu- nii õrn ja nii hell aga hea! Ma reaalselt oleks magama jäänud!

Pead kuivatatud, siis läksime jumestamisse. Tehti meile kerged päevameigid. Ja oligi koolipäev läbi. Asusime tagasi koduteele... 

Kool on pisike, nunnu ja toredaid inimesi täis!


Uurisime koolist ka, kust nemad asju ostavad. Saime paar nime ja kui me google mapsist Zarautzis otsisime, siis olid kõik eemal ja ei viitsinud rohkem tegeleda. Otsisime pigem süüa. Aga, kui San Sebastianis maha tulime oli hopsti esimese poe juures, sebisin seal meile kohalike juuskurite soodustuse ka. Lahkusime ja üle tee minnes avastasime ka teise. Mis me täheldasime oli see, et proffi juuksevärve, vesinike jne, müüakse ka tavaklientidele...  Meil ikka see värk siin karmim... 


Aga mis siin ikka, nüüd siis puhkame ja teisipäevast salongi. Päevad on pikad ja kindlasti palju uut ning huvitavat... Mina siis Marta G salongi, kus mitte keegi vist ei räägi inglise keelt... Vähemalt tervitamine on selge... 

Varsti tuleb ka Pireti blogipostitus. Usun, et Tema kirjutab veel juurde, kuna praegu juba meenub mulle nii palju asju... 

Muah amigos!