Teine päev Marta juures

Täna oli salongis vaikne. Selline ühe käe peal sai kliendid ära loetud.. Samas aeg läks mega kiirelt mööda.  Ja olgu öeldud- pildid on võetud internetist, telefon seisab mul töötajate ruumis kapi peal. Kui lähen panen, kui tulen, siis võtan 😉

Hommikul käisid mõned kliendid, aga meie Raqueliga puhastasime toole. Kuna toolid siin valged ning siin ei kasutata naiste puhul kliendikatteid, siis kogu viimistlusvahendite staff lendab ju toolile. Seda me siis täna sealt ka puhastasime. Eestis meil on toolid musta värvi, ma ei oleks ausalt öeldes selle peale tulnudki, et see nii võib olla. Koolis ja salongis küll aeg ajalt teen oma tooli desainega üle, aga nii hoolikalt pole veel teinud- tagasi tulles saab see kindlasti minu uueks kiiksuks! 😉

Aga veidi siis Martast endast. Ta on üks äge naine. Selline mõnusa käheda häälega, tundub väga positiivne. No temperamenti võite ette kujutada. Ta on oma töötajatega mega chill ja mõnus, samas ma näen, milline austus ning kohusetundlikus töötajates on. Kõik käib tegelikult nii kindlal joonel, et seda on lust vaadata! 

Kui ma esialgu ütlesin, et Marta ainult lõikab, siis ei, Marta ka koristas täna koos meiega. Samal ajal saime seal jutustada. Vahepeal vaeseke Raquel oli kui tõlkemasin. Aga seal ma siis rääkisin natuke meie koolis, eks tuli ikka ka ilm jutuks mis siin, mis Eestis. Ei, mega mõnus oli. 

Kui kell hakkab nii palju saama, et aeg siestat pidada, siis on nii äge vaadata, kuidas järjest enam kõik kõiki aitavad, et ikka õigel ajal nö ära minna. Koos minnakse, mitte keegi ei lähe varem. Mõnus selline koostöö, mis mulle just meeldib. 

Peale siestat olid mõned kliendid, sain seal täna tiba rohkem mölutada.. Ehk siis ringi vaadata, vahepeal tüütasin Oimanat. Just oli kaup tulnud, kuna ta administraatori tööd teeb ka, siis aitasin teda, kui polnud kedagi teist aidata või midagi teha. 

Ma arvasin, et nad varsti vaatavad imelikult, et mul silmad suured peas ja aina vahin ning vahin. See ju kõik nii põnev!!! 

Aaa, mul oli täna justkui nö eksam! Nimelt juhtus nii, et Marta soovis, et mina peseks tema pead. Sain peapesuga hakkama, kiitis, et nii on väga hästi ja siis näitas mulle, kuidas Martal pead tegelikult pestakse 😂 Sain oma küüned tööle panna ja Marta peanahka mõnusalt kratsida. Ja kui peapesu tehtud, siis palus ta jääkülma vett lasta endale pähe. See oli tõesti mega külm, keerasin kraani põhja päris..  Ja no ega see siis ei olnud kõik! Sain ka Martale teha föönisoengu. Aga no siin on nii hea ja pisike föön- poole väiksem kui meie oma, mõnus, kerge.. Oeh... Aga sellel mis neil siin, on 4000W. Ma veel murdsin omaette pead, et kuidas nad neid pakse juukseid nii ruttu kuivatatud saavad... Ulme.

Selle fööniga on see tõesti lust ja lillepidu! 

Aga siiski Marta jäi rahule. Lisaks andis mulle  erinevate peade puhul erinevaid töövõtteid, kuidas saab kiiresti ja mugavamalt ja head volüümi tegemise võtted.. Ei tea, kas meil eksamil ka läbi läheks, taheti ju uut ning huvitavat... 😎😏 Et siis Reet, Õnne.... Kuulõpuks veel üks mõte- kas euroopast võib ideid kaasa eksamile võtta ?

Aga muidu sain kiite, et olen tubli, usin ning õpin ka kiiresti. Muy Bien! 

Ja ega siis oligi varsti päev läbi, kliete ei paistnud... Mina siis eelmise päevast õpituna hakkasin sirgestajat puhastama, mida täna kasutati. Viisin rätikuid pessu, tegin kraanikausid veel puhtaks, puhastasin põrandad. Teised vaatasid ajakirju ning kommenteerisid kuulsusi. 

Nii põnev oli neid kõrvalt kädistamas näha... 

Ja kui palju neile rõõmu pakkus, et ma peale siestat mantliga tagasi läksin. Nad lootsid, et mul lõpuks on külm seal hakanud! Hakkaski, aga mitte õues, vaid meie apartamentos. Kuna Javier oli ühe toa akna lahti jätnud ja ühtlasi ka ukse, siis meil oli koridor ja vannituba niiiiii külm. Panin akna omavoliliselt kinni, andsin ka talle teada. Mu huuled olid sinised... Prrrrrr.... Tuli mulle vastu kui ma ära läksin, vabandas jälle ja pärast kui tagasi tulin, oli ka vannitoas küte sisse pandud. Nii armas! Hoiab meid siin hästi. Aga koristama oma tuppa pole me teda endiselt veel lubanud. 

Aga mis siin ikka, polegi rohkem salongi juttu... 

Peale tööd jalutasin tiiruga Flying Tigerist läbi, lobisesin Eestiga ning tulin meie Casasse. Piret sai varem siia, siis oli meile mõnusa roa valmistanud. 

Küsite, kas mul on igatsus ka? On küll, täna tekkis, kuna lugesin ühe 11aastase tüdruku luuletust EffBeest ning tekkis suur igatsus oma lapsi kallistada... Kui ma koju tagasi, siis lubasin endale, et ma ei tõmba end kooli ega tööga kinni. Võtan rahulikult, step by step ning pühendan aega ikka perele ka rohkem! Varsti lapsed suured ja neil jumala savi, kas ma olen seal või mitte... Peaasi, et söök laual ja kodu peakohal... Ilmselt...