neljapäev, 29. november 2018

Minu 8 päev Marta juures

Dios Mio! 

Kui äge võib olla üks päev. Kohe kui olin Jaanika ja Geidiga videokõne lõpetanud ( tore oli teid näha, päriselt! ),

 tuli mul tuhin, et see kõik kirja saada. 

Hommik algas mul suht varakult, uni oli 8 ajal läinud. Täpselt selline tunne, et ma nagu oleks tundnud, et tuleb see päev, mida olen oodanud.

Miks ma salamisi just sinna salongi olin soovinud minna oli see, et minu tutvusringkonnas on inimesi, kellel on meeletult paksud jne juuksed. On ka neid, kellel neid on kas imevähe või on õhukesed jne. Või lihtsalt mingid probleemid peanahaga ( seoses sellega on mul veel üks oma suund, mis tuleb ette võtta..)
Sain olla abiks Martale, kui ta ühele naisterahvale naeratuse näole tõi. Küsite kuidas! See on ikka nii ülim, kui inimesed, kellest ei sõltu mitte miski või kui tal on mingi haigus, et juuksed ei kasva, siis just juukse nö „implataadi“ paigaldamine on neile suureks asjaks. Naisterahval värviti tema olemas olevad juuksed ära, lõigati kena soeng alles olevatesse juustesse ning siis suundusime teisse tuppa, kus ootas ees laual tutike juukseid. Sellel oli selline jämedam tamiil sees, mis siis koomale tõmmata ja sättida vastavalt inimese pea kujule ja juuste kinnitamiseks.

Töövahenditeks olid pisikesed klambrid ( kasutasime neid loki jahtumiseks, näpulokkide tegemiseks), heegelnõel ja kuumad tangid. Juuksed võeti läbi võrgu kaks korda ja sulatati tamiili külge kinni. Ja nii ringiratast, otsaesise ette oli pandud spetsiaalne kahepoolne teip, et siis kui tuul tuleb, ei oleks ohtu, et päris tuule alla saab. Ka selle teibi eest võeti juukseid nii palju, kui seda vähegi oli võimalik. No ja see naeratus inimese silmis, kui ta ära läks. Ka Schwarzkopf Scalp Genesis seerumit pandi talle veel oma olemasolevatesse juustesse masseerides ning tehti ilus föönisoeng peale. Muy Bien! Mul oli siiralt rõõm seda vaadata...

Eks ikka sai harja keerutatud, rätikuid pesta, kuivama panna. Päid pesin täna ka, aga mitte väga palju. Küll aga igal korral näitasin ise huvi üles, et on vaja pesta ning läksin, muidugi nõusoleku kinnitusega. Samuti sai taas sirgestajat hoitud ning lõikusi vaadata. Mõned meigid.. Kahel korral kandsin värvi juurtele. Selline lihtne argipäev, tööd käed ja jalad täis.
Käis ka meie siinne kordinaator Nora, et selgust tuua päeva kuidas need paberite täitmised on. Oleks ma teadnud, et Marta abikaasa oskab inglise keelt väga hästi, siis ma ei oleks isegi vajadust näinud tema kohalolekust, aga oli tore ka teda näha enne, kui me koju tagasi. Täna sai ka minu paberid siis täidetud. Positiivne tulemus. Siiski tulin ju teed sillutama ka uutele tulijatele.

Päeval pani Tamara ühele naisele ka loodusliku värvi pähe, nägin kaugelt, et pani pulbreid kahest potsikust, keeva veega segas kokku ning peale jahtumist kandis pähe. Siis kile ümber ning klimasooni alla. Aga no saate aru- see oli.. Emmm.. Pasavärvi roheline 😝 Pardon, aga jah.. Tulemus jäi ilus ja siis kiitis see naine- Carmen ( väga populaarne nimi siin), et eelmine nädal olin ma nii tublisti ta pead pesnud ja nii hea massaaz.. Ja üldse, et ma nii tubli, kuna keelt ei oska jne. Kniks ma tänan! Positiivne vastukaja on ainult tere tulnud. 

Ja ega siis päev otsa saanud. ( Vaatasin, et Marta polnud oma instagrami veel pannud, aga kohe kui on pannud, teen screene ja jagan siia ka). Tuli üks naine. Mega paksude juustega, mega pikkade juustega ning lasi need maha lõigata- ülespoole õlgade. Tal polnud grammigi värvi juustes ning ta annetab need! Nii tore! Kindlasti on tema juustest kellegile palju rõõmu ning kasu. Ja muide, ma ütlen ausalt, et ta nägi ikka peale seda väga hot välja!

Õhtul, kui ma ära tulin, siis koristaja küsis, kas ma kurb ka, et ära pean minema... Muidugi olen! Kas ma nutma ka hakkan? Ütlesin, et täna ei hakka, laupäeval kindlasti on kurb... Mille peale Oriana ütles mulle- ei, nutma ei tohi hakata, siis hakkan mina ka. Ma nutan iga asja peale!
Ah ei, nad on ägedad. Nüüd saan ka Tamaraga kontakti hoida. Ongi põhjust minna Hispaania keelt õppima.

Selline meelte segased tunded valdavad mind täna. Ühe keha poolega tahaks koju. Oma voodisse, oma kalleid näha. Teisalt- sorry guys, aga teil on seal ikka rämedalt külm! Siin oli õhtul vihma ja hommikul mega tuul, aga no päriselt ka – siin on soe!


Kaks päeva veel... Ja siis 1.5 päeva veel ja olen tagasi!



Aa! Lootsite pilte ka näha? Sorry aga, ma ei jõudud teha. Homme teen. Mul on see juba kokku lepitud, et teen paparatšot kui kliente ei ole.. 😙



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar