pühapäev, 2. detsember 2018

Erasmus+ programm viib inimesi kokku!

Kuidas siis ja millega meie käisime Hispaanias. Erasmus+ andis meile sellise võimaluse. Aga see ei olnud niisama lihtne, et ah, mina tahan minna ja ma pean saama! Ei, ei. Selleks ikka tuli kirjutada motivatsiooni kiri, terve aasta olla tubli, näha vaeva ja näete- tuligi armastus.  Armastus San Sebastiani vastu.. 

Mis siis see Erasmus+ on täpsemalt saate lugeda siit! 

Kui me San Sebastiani jõudsime, siis esimestel päevadel silmasin noori, Erasmus programmi lipp käes ja seisid platsil. 

Ja kui ma salongis rääkisin, mis programmiga ma tulin siis Oriana ütles, et tema kohtus tänu sellele projektile oma praeguse mehega, kes tuli sinna Hollandist. 

Meie saime tuttavaks ühe tüdrukuga Donostiast ja ootame Teda vastu Eesti. Tekkinud ongi selline uus tutvus ja kes teab- võib olla igaveseks.

Rääkides Hollandist, siis sattusime eile sellisele situatsioonile peale, kus kaks noort kurtsid, et mitte keegi ei räägi inglise keeles! Ma siis astusin juurde ja ütlesin, et mina räägin. Ja siis ikka rääkisime, et kust keegi pärit ja miks seal jne. Tuligi välja, et oleme ühe ja sama programmiga. Andsime siis neile seal käimisteks ja tegemisteks veidi näpunäiteid ning soovisime nendele head aega! 


Kui nüüd inglise keele juurde tagasi tulla.. Siis mujal maailmas on meil seda kõvasti vaja. Ja see oskus on alati teretulnud. Kui mina ise siin alles aasta tagasi suhtlesin, aga tõesti, ainult nii palju kui mul vaja, siis tänaseks kolme nädalaga võin ma öelda- et jah,ma oskan inglise keelt ja ma ei karda rääkida. Isegi ametlik telefoni kõne sai peetud. 

San Sebastianis ja meie salongides, oli inglise keele oskusest paraku vähe kasu. Siin oleks pidanud olema meil suus Hispaania keel või Baski keel. Isegi vene keelest ei olnud palju kasu, ainult nii palju, kui selgus, et üks klient on leedukas ja teine venelanna venemaalt, siis nende omavahelisest suhtlusest sain ma aru ning nende lahkudes soovisin neile head päeva ja ootame ikka tagasi. Siis teised salongist kohe küsisid, et kas nad rääkisid head või halba.. 

See on vaid selline väike tähelepanek ning mõttelend... 

Oled noor või vanem, plaanid õppima asuda või õpid ning Sul tekib selline pakkumine, siis haara võimalusest! Elad vaid kord elus ja sellist võimalust ei pruugi mitte kunagi enam tulla.


Meie Piretiga täname Erasmus+, me täname oma kooli, me täname oma õpetajaid ja projektijuhti Karmenit. Kõige selle toetuse eest,millega saatsite meid praktikale, praktika ajal. Salonge, kes meid vastu võtsid ning Molte Albertia koolidirektrissi ja ägedat inglise keele õpetajat Olaizi💓



Bilbao!

Nagu juba aru olete saanud, jätsime me San Sebastiani selja taha ning tulime lennujaamale lähemale. Homme hommikul kell 6.50 ( eesti aja järgi 7.50) algab meie teekond koju. 

Hommikul ärkasin mina kell 9.00 ülesse järjekordse baski rahvusorkestri peale. Nu ja eks ikka pidin seda filmima. Ka vihmaga mindi välja. Varsti kargas ka Piret välja ning vaatas neid hulle! 
Äratus oli meil pandud kella 10ks, sest 11ks pidime välja astuma. Panime siis omad asjad kokku ja tulime. Enne veel saime Javierile kirja, et me läksime ning tänasime teda. Uskumatu, aga vastas meile ning soovis meile ka ilusat reisi. Ja, et ootab tagasi. Eks neil oligi hea, keegi elas pea 3 nädalad konstantselt sees ning hoidsin silma peal. 


Meie kodu pea kolmeks nädalaks... 
Merilinil oli ilgelt suur soov ikka veel Starbuckis ära käia, enne kui minema. Sain ka Marta G salongile mõttes lehvitada-oli teine sealt ju ainult ristmikust diagonaalis üle. Ilm meid San Sebastianis ei hoidnud suurt. Oli märg ja see tekitas ka libeduse.. Tänan oma kaitseinglit, kes mind elusa ja tervena koju laseb. Ma lihtsalt omast rumalusest oleks bussi alla jäänud.                                                                 
Vihmane San Sebastian
Hommikusöök Starbuckis
                                               

Siin olles saime tuttavaks tüdrukuga, kes tuleb märtsis kolmeks kuus Eesti praktikale. Piret siis hommikul tegi väikese videokõne, kuna eile me kuidagi kokku ei saanud. 

Enne veel kui me maa alla bussijaama läksime, silmasime toredat liumäge lastele. No mis teed, kui lund pole aga talvest tahad võtta mis võtta annab. EI, linn oli ilus, tore..

                                                    


Bilbaosse jõudes tervitas meid päike ja soe ilm. Oodates hotelli transfeed pidime joped päris seljast heitma. Kui hotelli jõudsime, siis ootas meid ees imearmas tuba.. Sellest hoolimata, me tuppa passima ei jäänud ja vaatasime siinse ümbruskonna üle.  

Ilus, ilus on siin.. Soe ka.. Õhtul mõõtsime 15 soojakraadi... 


Olgu öeldud, et parima teeninduse saime täna just siin- Bilbaos! Ja no 1.75€ eest võib ju 12cl veini ikka juua 😆



                                            
                                           Homme oleme meie seal üleval








                                                                                                                                                                                                                                                                                                          


Ilus päikeseloojang tervitas meid meie viimasel õhtul Hispaanias, oma sooja, ilu ning rahuololuga.. Ja siis klõps ning pimedus oligi käes... 


Homme samal ajal oleme kodus.. Ei teagi, kas nutta, naerda või hakata lõdisema!
















laupäev, 1. detsember 2018

Hasta la fecha, Marta G! Nos volveremos a encontrar !

Ma ei teagi kust alustada...

Hommik oli raske. Uni oli magus. 10 min enne oma aega jõudsin salongi, võtsin endale aja ja lappasin kapi peal puhtaid rätikuid kokku... Ja mõtlesin, et ma soovin, et see salongi päev oleks selline, et see jääks mulle alatiseks meelde.. Öeldakse ikka, et oma soovidega tuleb olla ettevaatlik, teinekord võivad need täituda aga mitte nii nagu meie seda soovime.. Tänane päev jääb mulle tõesti meelde. Tundsin end täisväärtusliku kaaslasena. Viiel korral panin värvi pähe, pesin päid, vahepeal võtsin aja ja tegelesin ka rätikutega. Aga meil oli mega mega rahvas. Selline mõnus tööpäev. Ja mu soov täitus, mida olin Piretile öelnud- täna oli pruudisoeng. Siin on need nii ilusad ja lihtsad. Ei ole mingeid ikebaanasi peas. 

Mulle väga meeldib selle salongi puhul see, et kus iganes ma ei ole, saan ma igal nurgalt näha, mis tehtakse ja mis kuskil toimub. Peeglite võlutuba!  Sorry, et ma salongist nii vähe pilte panin, aga lihtsalt mul oli selline töine praktika, mida peaksid inimesed, kes mind tunnevad teadma...

Päev sai kiiresti otsa salongis, kuigi lõpetasime hiljem kui meie aeg pidi olema- kell 14 olid veel viimased kliendid alles toolis... Ma terve see aeg ei mõelnud kordagi, et viimane päev.. Kuigi teised, eriti Oriana, tuletas meelde ja oli nukker. Marta ütles mitmele kliendile, et ta ei saa lasta mul koju minna, et ma pean sinna salongi jääma. No oleks ma vaba naine vabal maal, ilma pereta, siis ilmselt ma jääkski! Okei, tuleksin tagasi veebruaris, kui kool läbi. Aga asjalood on teised. Küll aga- ma tulen siia veel tagasi! Killuke mu südamest jäi siia. Koos pisaratega... Kliendid olid täna ekstra soojad, oli ka neid , kes on kõik need kaks nädalat mitmel korral salongis käinud. Soovisid mulle head koduteed ning kiitsid, kui tubli ma olen ning tore oli minuga kohtuda... 💓

Miks pisaratega? Nende ilusad sõnad, soojad kallistused ja seda korduvalt,  ja siis veel ja veel.. Ja mul hakkasid silmad vesiseks minema.. Siis tuli veel Oriana nende kõigi poolt kingitusega ja mul lihtsalt silmad vesistasid ja siis hakkasid veel nemad ja... Oeh-naistekari! Aga mul päriselt oli ka kahju, et see praktika sai läbi.  AGA! Nad lubasid, et tulevad järgmine aasta mulle külla, jään igatahes seda ootama! 

See oli üks üli äge kogemus. Näha teise maa kultuuri, moodi, soenguid, harjumusi. Üldse näha inimesi, nende temperamenti! 

Ma kindlasti võtan selle praktika veel korralikult kokku ning teen sellest eraldi kodus kokkuvõtte. 





Homme siis hakkame kodupoole vaikselt sättima... Kell 11 on siit Casast minek, kell 13 läheb buss Bilbaosse, seal veedame öö hotellis. Ja juba esmaspäeval kell 6.50 läheb esimene lennuk..


Täna siis veel kaeme siinset linna, ööelu.. Peale lõunat käisime ka sellel suurel ilmavaatlusrattal. Öeldakse, et tuleb teha, mida ema käsib- enam ei tee 😏



Hastala manjana!



Viimane päev NOVENTA GRADOSES

Viimane päev siis praktikal olla ja homme juba sõidame Bilbaosse,et minna ülehomme vara hommikul lennikile.Uskumatu kui kiiresti on see kolm nädalat läinud.Küsite,et kas tahan juba tagasi,no ei tehe veel .Ma ikka olen sooja maa inimene ,no meeldib siin.Siinne rahvas ja kliima .Imelilus loodus .
Noventa Gradoses oli täna töine päev .Mingil hetkel hakkas mulle juba tunduma nagu oleksin elav peapesumasin.Kui üks pea oli pesus siis teine juba kõrvaltoolil ootel.Õnneks olin hommikul tulles tark,et tegin kohe oma kambaga pildi ära ,muidu olekski tegematta jäänud.Kliente oli ikka väga väga palju täna.Salongis need kes pildil olid mulle kõik nõuga abiks ja ma tundsin ,et olen hoitud.Kahju oli kohe ära tulla aga eks nii on.Kingituse sain ka ...awww nii armas.Täna oli tööpäev kella 9.00-14.00 ni.


Fotol siis Marciel,mina,Veronja (tema oli ka ainuke kellega inglise keeles saime rääkida)Andrea,Eljana ja Carmen ,roosa kampsuniga tüdruku nime ei teagi ,ta ka seal praktikal ja 2 päeva seal olnud.Salongis oli veel administraator  ja veel 3 töötajat aga nendega ma väga palju kokku ei puutunud kuna nad rohkem poe poolega tegelesid aga sellegipoolest olid nad väga lahedad ja üli sõbralikud.Ei hakanud neid segama kuna oli väga töine päev kõigile.

peale salongi käisime vaaterattaga tiirutamas.Vaatamisväärsusi vaatamas ,mis veel nägematta.


9 päev Marta juures..

Eile olin nii väsinud, et kukkusin poole blogimise pealt nokki.. Pildid ei tahtnud ka ära end laadida...  Lihtsalt sellest varem öö oli raske, sain 4h magada, kuna mingid prantslased lõugasid kella neljani akna all ning kell 8 oli juba äratus... 

Minu 9.päev möödus kiiresti. Töiselt kui ka sain usinalt tööd teha!
Sain taas paar pead värvida, ühe neist siis tegin algusest lõpuni valmis: värv, pesu, kuivatus, soeng ja meik. Inimene oli õnnelik ja no nagu ikka siin salongis kombeks, pidi Marta paar sirgestaja tõmmet üle tegema. Aga see usaldus- gracias! 

Lisan veidi pilte ka, mis eile tegin... 


Massaažitoolidega peapesukausid.. Mõnna mõnna...

Adminnilaud

Klienditoolid, teisel pool sama palju ja samasugused. Aga seal teostati värvitöid.
Sellega siis puhastatakse sirgestajaid, kamme, fööne ja harju...

Sirgestajad reas ja ootavad puhastust...

Sinna siis rätikud, mis klientidel kaelas ning mantlid.



Õhtul käisime linnas, ostsime ühte poodi, siis teist... Ja nägime ka linna ilu. Täna muidugi tehakse veel ilusamaks linn ja pannakse pimedas kõik kaunistused põlema. Loodame seda ilu vaatama minna ning kaema... Panen eilsest veel pilte enne kui tänaseni jõuan.



Kinnitasime keha La Mina pizzerias- see minu salongist oli üle tee.. Toit maitsest hea, vein oli ka hea.. Nu ja uni sai ka hea 😋




reede, 30. november 2018

9 päev NOVENTA GRADOSES

Tänane ärkamine oli raske.Öösel prantslased möllasid ja jagelesid akna all,et magamisest suurt välja ei tulnud midagi.Hommikul jällegi mega uni,et oleks hea meelega maganud.Aga tass kohvi ja salongi .Salongis kohe oma rullharhad käru peale  ja harjad puhtaks,nad on juba harjund,et mina seda iga hommikul teen.Siis Marcielile kärusse temale vajaminevad harjad valmis ja ülejäänud sahtlisse.Päev läks kiiresti ,kuna täna oli rahvast palju.Ühel proual värviti juuksed blondi värvaiga ,oeee kui imeline see värv jäi,ütelsin ka prouale,et nii ilus .Proua oli nii õnnelik,et ma märkasin,tuli välja ,et ta on inglise keele õpetaja.
Muidu läks päev ikka jälle päid pestes,klimasoone vedades,värvitopse pestes ja juuksuritel fooliumeid aidates pähe panna kui nad värvivad.Vahepeal kiire lõuna ja tööle tagasi.
Kui tagasi jõudsin olid mu praktikapaberid ka täidetud sain need ka kätte. Edasi läks päev ikka vanas vaimus töötähe all.Mõtlesin,et täna midagi uut ei tulegi aga siis tuli Marciel ja tahtis,et ma fooliumit rulliksin vaatasin Andreale otsa,et mis mõttes rulliksin aga ta ka ei saanud aru.Siis Marciel näitas meile mõlemile kuidas üks fooliumi ots rullitakse rulli, et jääb kõrgem ja sealt jooksevad juuksed siis üle ,edasi näitas ta väga erilist salgutamise tehnikat ehk teisiti öelda balajage tehnikat siis.No nad ikka suudavad üllatada.Väga äge oli.Mina siis rullisin neid fooliumeid ja Andrea pani neid pähe selle tehnika järgi mida Marciel näitas.Jälle sain midagi uut oma teadmiste pagasisse õpitud.
No ja oligi kell 19.00,et saada kokku Meriliniga ja minna linna.Vihma küll kergelt tibab aga sooja ikkagi 12 kraadi .Homme viimane salongi päev. Hasta manjana.

 Pitsarestoranis LA MINA
 Kirik imelises valguses

See punastes tuledes on linnavalitsus.

neljapäev, 29. november 2018

8 päev NOVENTA GRADOSES

Päev nagu päev ikka, pikk päev täna siis 19.00 ni välja.Tegemised samad mis eelnevatel päevadelgi ikka igal pool abiks kus vaja .Panime salke,korjasime pärast fooliumid peast,karvade pühkimine jne.jne.
Uus asi oli see ,et tegime juuksehooldust ühele prouale.See oli jällegi midagi uut 5 erinevat ainet pandi järgemööda pähe ja siis aurutajaga aurutati see juustesse.Juuksed jäid imelised pärast.
Nora käis ka meid vaatamas ja näitas kuhu mida tuleb kirjutada.Homme lubati ära täita.See inimene kes inglise keelt räägib oli juba ära läinud.
Huvitav oli veel see mida ma mitmeid kordi olen mõelnud,et miks nad mingeid juuksesalke värvivad ja siis vaatavad.Neil on tagaruumis ka seina peale pandud need värvid ja värvinumbrid ka juures mida siis antud kombinatsiooni puhul kasutati.Täna siis sain teada,et katsetavad erinevaid elumeni värve kui omavahel neid segada  mis värvid siis tulevad.Et saada veel huvitavamaid tulemusi siis katsetavad.Väga lahe igaljuhul.Oli jälle mida kõrvataha panna.Iga päev ikka midagi põnevat.Täna vaatasin neid ja kohe kuidagi kahju on tagasi tulla.Nii lühike aeg aga inimesed seal salongis on juba nii omaks saanud.Mulle kohutavalt meeldib see üksmeel mis seal salongis valitseb.Nagu üks suur pere.Väga armas pere.

Minu 8 päev Marta juures

Dios Mio! 

Kui äge võib olla üks päev. Kohe kui olin Jaanika ja Geidiga videokõne lõpetanud ( tore oli teid näha, päriselt! ),

 tuli mul tuhin, et see kõik kirja saada. 

Hommik algas mul suht varakult, uni oli 8 ajal läinud. Täpselt selline tunne, et ma nagu oleks tundnud, et tuleb see päev, mida olen oodanud.

Miks ma salamisi just sinna salongi olin soovinud minna oli see, et minu tutvusringkonnas on inimesi, kellel on meeletult paksud jne juuksed. On ka neid, kellel neid on kas imevähe või on õhukesed jne. Või lihtsalt mingid probleemid peanahaga ( seoses sellega on mul veel üks oma suund, mis tuleb ette võtta..)
Sain olla abiks Martale, kui ta ühele naisterahvale naeratuse näole tõi. Küsite kuidas! See on ikka nii ülim, kui inimesed, kellest ei sõltu mitte miski või kui tal on mingi haigus, et juuksed ei kasva, siis just juukse nö „implataadi“ paigaldamine on neile suureks asjaks. Naisterahval värviti tema olemas olevad juuksed ära, lõigati kena soeng alles olevatesse juustesse ning siis suundusime teisse tuppa, kus ootas ees laual tutike juukseid. Sellel oli selline jämedam tamiil sees, mis siis koomale tõmmata ja sättida vastavalt inimese pea kujule ja juuste kinnitamiseks.

Töövahenditeks olid pisikesed klambrid ( kasutasime neid loki jahtumiseks, näpulokkide tegemiseks), heegelnõel ja kuumad tangid. Juuksed võeti läbi võrgu kaks korda ja sulatati tamiili külge kinni. Ja nii ringiratast, otsaesise ette oli pandud spetsiaalne kahepoolne teip, et siis kui tuul tuleb, ei oleks ohtu, et päris tuule alla saab. Ka selle teibi eest võeti juukseid nii palju, kui seda vähegi oli võimalik. No ja see naeratus inimese silmis, kui ta ära läks. Ka Schwarzkopf Scalp Genesis seerumit pandi talle veel oma olemasolevatesse juustesse masseerides ning tehti ilus föönisoeng peale. Muy Bien! Mul oli siiralt rõõm seda vaadata...

Eks ikka sai harja keerutatud, rätikuid pesta, kuivama panna. Päid pesin täna ka, aga mitte väga palju. Küll aga igal korral näitasin ise huvi üles, et on vaja pesta ning läksin, muidugi nõusoleku kinnitusega. Samuti sai taas sirgestajat hoitud ning lõikusi vaadata. Mõned meigid.. Kahel korral kandsin värvi juurtele. Selline lihtne argipäev, tööd käed ja jalad täis.
Käis ka meie siinne kordinaator Nora, et selgust tuua päeva kuidas need paberite täitmised on. Oleks ma teadnud, et Marta abikaasa oskab inglise keelt väga hästi, siis ma ei oleks isegi vajadust näinud tema kohalolekust, aga oli tore ka teda näha enne, kui me koju tagasi. Täna sai ka minu paberid siis täidetud. Positiivne tulemus. Siiski tulin ju teed sillutama ka uutele tulijatele.

Päeval pani Tamara ühele naisele ka loodusliku värvi pähe, nägin kaugelt, et pani pulbreid kahest potsikust, keeva veega segas kokku ning peale jahtumist kandis pähe. Siis kile ümber ning klimasooni alla. Aga no saate aru- see oli.. Emmm.. Pasavärvi roheline 😝 Pardon, aga jah.. Tulemus jäi ilus ja siis kiitis see naine- Carmen ( väga populaarne nimi siin), et eelmine nädal olin ma nii tublisti ta pead pesnud ja nii hea massaaz.. Ja üldse, et ma nii tubli, kuna keelt ei oska jne. Kniks ma tänan! Positiivne vastukaja on ainult tere tulnud. 

Ja ega siis päev otsa saanud. ( Vaatasin, et Marta polnud oma instagrami veel pannud, aga kohe kui on pannud, teen screene ja jagan siia ka). Tuli üks naine. Mega paksude juustega, mega pikkade juustega ning lasi need maha lõigata- ülespoole õlgade. Tal polnud grammigi värvi juustes ning ta annetab need! Nii tore! Kindlasti on tema juustest kellegile palju rõõmu ning kasu. Ja muide, ma ütlen ausalt, et ta nägi ikka peale seda väga hot välja!

Õhtul, kui ma ära tulin, siis koristaja küsis, kas ma kurb ka, et ära pean minema... Muidugi olen! Kas ma nutma ka hakkan? Ütlesin, et täna ei hakka, laupäeval kindlasti on kurb... Mille peale Oriana ütles mulle- ei, nutma ei tohi hakata, siis hakkan mina ka. Ma nutan iga asja peale!
Ah ei, nad on ägedad. Nüüd saan ka Tamaraga kontakti hoida. Ongi põhjust minna Hispaania keelt õppima.

Selline meelte segased tunded valdavad mind täna. Ühe keha poolega tahaks koju. Oma voodisse, oma kalleid näha. Teisalt- sorry guys, aga teil on seal ikka rämedalt külm! Siin oli õhtul vihma ja hommikul mega tuul, aga no päriselt ka – siin on soe!


Kaks päeva veel... Ja siis 1.5 päeva veel ja olen tagasi!



Aa! Lootsite pilte ka näha? Sorry aga, ma ei jõudud teha. Homme teen. Mul on see juba kokku lepitud, et teen paparatšot kui kliente ei ole.. 😙



kolmapäev, 28. november 2018

7 päev NOVENTA GRADOSES

Õhtul olin kaua üleval ja hommikul ärkasin selle peale kui Merilin minema hakkas.Uni oli nii hea.Mul minek alles kella 11 ks,et polnud probleemi.Salongis rahvast jälle vähe täna ja sain päris mitu juukselõikust otsast lõpuni vaadata.Minu jaoks väga hariv.Mulle väga pakuvad huvi nende lõikused.Koju lähen siis kindlasti proovin kohe järgi ka.Uurisin ühe juuksuri käest kes ainukesena inglise keelt räägib natukene  ,et kus nemad õppinud lõikusi on ,ta ütleski,et see igikestev õpe ,et koguaeg õpid juurde,no seda me teame ju kõik niikuinii .Aga tema on õppinud siin Hispaanias mingis koolis ja siis ka seal kus meie käisime Sarauntsis kooliga tutvumas  ja ka Iglismaal.Igaljuhul on väga teistmoodi need lõikused ja huvitavad .
Vahepeal jällegi lõinapaus ja peale lõunat oli väga igav.Mõned prouad olid värvivärskendust saamas aga üldiselt ikka möödus päev karvu kokku pühkides,klimasoone vedades ja topsikuid pestes,et natukenegi kasulik olla.Toodi veel terve kastitäis ümbrikke ka mille peale siis kleepsud firma nimega kleepisime.Ometigi sai kell 18.00 ja sain tulema.Imeilus soe õhtu ja mitte ei raatsinud koju minna.Läksin kõndisin promenaadil tunnikesel ja vaatasin päikseloojangut .No imeilus soe õhtu ,ookeani kohin ja päikseloojang ....on ikka ilusaid hetki  siin ilmas.Hasta manjana


Minu 7 päev Marta juures....

Hommikul astusin varakult juba uksest välja, et olla varem salongis. Tahtsin ju pilte teha kui kliente veel ei ole. See siiski klientide privaatsus ja ei ole vaja neile ebamugavust tekitada, et keegi siin neid pildistab... Aga no, sisse ma veel ei saanud, kuna kell oli liiga vara, teinekord tean, et 5 enne poolt on okei minna... Aga jah, selliseid päevi kahjuks enam ei tule.. Nüüd lähen mina 11ks ja siis on juba kõik hoos.. 

Kui ma ootasin, et sisse saada, siis connectisin Eestiga ja vaatasin, kuidas suur ratas istmeid saab enda külge.. Ja no nad selle munaga on ka ikka hilisõhtuni hädas, ei tea, kas ühendamisega probleemid...  ( Elektriku naine noh... 😜)
                             


Hola Marta G estilismo!
                                                  


No miks? Miks ma ei oska hispaania keelt? Nii tahaks osata, sest ma aina kuulen, et minust räägitakse aga ma ei saa aru mida.. Ilmselt mitte midagi halba, kuna kõigi suul näen naeratust ning sõnu Bien , Muy Bien! 
Täna siis sai õhtul kasutada ka natuke imelist google translate... Ma ei tõlgi eesti keelest hispaania keelde kunagi, kui siis ainult inglise keelest hispaaniasse.. Saab vähemalt natukenegi täpsema... 

Aga ei, siis sai nalja kui palju. Tamara tahaks nii palju rääkida aga meil ikka tõsine keelebarjäär. Aga mis ta tahtis mulle öelda, et see pidi nii põnev olema, kuidas ma kõike teen, kõike näen ja tunnen huvi. 
                                                             Aga sellepärast ma ju siin olengi! 😜

Mis ma siis täna tegin... TODO! Praegu on vist selline jõulueelne periood, et rahvast käib, aga mitte nii palju kui eelmisel nädalal, aga sellest hoolimata saan abiks olla, kuna õhtuti on praegu 1 inimene puudu. Hommikuti ongi selline rohkem mölutamine minul, karvade taga ajamine, rätikute pesemine, mõne pea pesemine, sirgestaja hoidmine.. Kusjuures, nad kasutavad hästi palju veebaasil juuksesirgestajat. See ikka jätab mega ilusa tulemuse... 
Neil on suurema anumaga muidugi see, sellist müüdakse kohapeal. 220€



Ma step by step panen pilte, homme panen midagi asjaliku taskutega selga, siis on mul oma pisikest telefoni kuskil ka hoida. Allpool siis näete meie pesukuivatus ruumi, kus saab alati vaadata kõrgustesse... Ma olin täna ainus, kes seal ruumis oli vist, sest ma lihtsalt otsisin tegevusi, et suu ammuli haigutama ei peaks. 





Järgmisel pildil saate näha, kuidas inimesed sisehoovis oma pesu kuivatavad õues. Ja see sama vaade avaneb Marta G salongi terrassilt.. Aga no mis sa teha saad, kui inimesed tahavad värskes õhus kuivatada. Meie saaksime Piretiga siin 400€ trahvi, kui oma riided rõdule riputaksime... 




Aga egas midagi... Hastala manjana 😏




teisipäev, 27. november 2018

Kuues ja teise nädala esimene...

Päike on erakordselt ere aga mõnus....

Oh kuidas mulle meeldib, kui päev algab varakult ning on tegude rohke. Hommik nagu ikka, kõik unised ja uimased. Igakord kui on Siestaga päev, siis peale seda on kõigis särtsu ning mürtsu. Hommiku poole saime kingitused kõik, kes me "töötajad" salongis kõrval toast naise käest. 
See siis on geel, mis puhastab nägu, niisutab ja poputab niisama hästi
Kui Siestalt tagasi läksin, siis võtsin aega rohkem, kuna hommikul oli minu teel blokk ja pidin reegleid rikkuma. Tagasi minnes läksin juba teist teed ja silmasin, et miskit toimub...
Kuskil miskit toimub...

Meilgi oli salongis täna vaiksem, sellest hoolimata sai tehtud paar peapesu, sirgestajat hoida jne.. Ikka vaatan ja näen, mis teha, kus vaja puhastada, pessu panna vms... Selline argipäev.. 
Neljapäeva tuleb ka Nora, kes siis aitab Martal minu pabereid korrastada ja Marcielil Pireti pabereid.. 
Meile ehitatakse siia ilmavaatlusratast...


Mul on nii põnev vaadata mis teised seal teevad, kuidas lõikavad, pesevad, föönitavad, värvivad.. Püüan homme pildid teha ja tugevama postituse..

Ciao!






6 päev NOVENTA GRADOSES

Tänane päev ehk siis uue nädala esimene päev salongis erines sellepoolest,et rahvast oli vähe täna ja seoses sellega otsisin omale ise tegevust.Puhastasin hommikul kui läksin rullharjad ära ja siis õnnestus vaadata ära treve lõikus otsast lõpunu.Kui koju lähen siis tahan kindlasti selle läbi lõigata.
Vahepeal tegin fooliumeid ette ja pesin seal mõne kohvitopsi enda oma kaasaarvatud.Vedasin klimasoone . Oligi lõpuks ometi lõuna .Käisin meie pesas söömas ja tagasi salongi.Rahvast oli ikka vähe, osad juuksurid läksid ka ära.Avastasin siis riiulist raamatud .Ooo nii põnev.Tegevust jätkus kohe jupiks ajaks.Raamatuid oli seal ikka hea mitu tükki ja nii meeste kui naiste lõikustest ja värvimistest.No põhimõtteliselt raamat on isegi vale öelda pigem juuksurite õpik.Pilti seal tegema ei hakanud ,pilt võtsin internetist.

Kell hakkaski sinnamaani saama,et koju minna siis tuli veel üks peapesu ka .Proua tänas väga gracias gracias ja midagi veel millest ma aru ei saanud.Jama küll kui hispaania keelt ei oska nii palju sain aru,et talle väga meeldis. Aga armas siiski.